Remake või originaal: mis tegelikult juhtub, kui film saab uue elu

Kui voogedastusplatvormi avades tundub, et iga teine uus film on juba tuttava loo uus versioon, siis sa ei eksi eriti. Remake’id ja reboot’id on muutunud filmimaailma igapäevaseks osaks, kuid vaatajana on lihtne tunda kerget tüdimust: miks seda jälle tehakse ja kas seda üldse tasub vaadata?

Samas võivad uuesti loodud filmid pakkuda üllatavalt värskeid vaatenurki, aidata mõista kinoajalugu ja isegi muuta seda, kuidas me oma lapsepõlve lemmikuid meenutame. Vaatame lähemalt, mis remake’i tegelikult väärtuslikuks või tühjaks korduseks teeb.

Mis vahe on remake’il ja reboot’il?

Igapäevases jutus kasutatakse neid sõnu sageli läbisegi, kuid nende taga on erinevad mõtted.Remakeon enamasti sama loo uus filmiversioon, mis järgib originaali süžeed suhteliselt lähedalt, kuid kasutab uut näitetrupi, tänapäevast tehnikat ja sageli ka värskemat stiili.

Reboottähendab pigem terve filmuniversumi “taaskäivitust”. Lugu alustatakse algusest, kuid mitte tingimata sama stsenaariumi järgi. Säilivad põhitegelased, maailm ja mõni võtmemotiiv, kuid toon, stiil ja süžeeliin võivad olla hoopis teistsugused.

Vaatajana on kasulik seda vahet teada, sest see aitab ootusi seada: kas ees on tuttav lugu uues kuues või pigem täiesti uus tõlgendus tuttavatest tegelastest.

Miks filme üldse uuesti tehakse?

Rahast räägitakse palju, sest juba tuntud pealkiri on stuudiote jaoks väiksema riskiga. Kuid ümbersündinud film ei ole alati vaid “turvaline raha”. Osal juhtudel proovitakse lugu tuua uue põlvkonna ette, kes originaali enam ei leia või ei samastu selle stiiliga.

Teine oluline põhjus on vaatenurga muutumine. Aastakümnete jooksul muutuvad nii soorollid, võimusuhted kui ka arusaam sellest, mis on ekraanil eetiline. Remake’i abil saab mõnele armastatud loole lisada hääli ja kogemusi, mida algselt lihtsalt ei nähtud ega mõeldudki sisse kirjutada.

Millal remake rikastab, mitte ei riku?

Hea uusversioon annab originaalile lisakihi, mitte ei püüa seda vaid kopeerida. Sageli õnnestuvad just need filmid, kus loojad küsivad endalt: “Mida see lugu täna võiks tähendada?” ja siis vastavad sellele ausalt, isegi kui see tähendab algmaterjaliga vaielda.

Näiteks võib uusversioon nihutada fookuse kõrvaltegelasele, tõsta esile seni varju jäänud teema või muuta žanrit. Mõni lugu, mis oli kunagi sirgjooneline seiklus, võib muutuda psühholoogilisemaks draamaks, mis laseb tegelastel rohkem hingata ja vaatajal rohkem kaasa mõelda.

Vaatajana targem valik: millise remake’i juurde üldse minna?

Kui tunned, et “jälle üks uusversioon” tekitab allergiat, aitab mõne lihtsa küsimuse esitamine enne vaatamist:

• Kas uus film pakub teistsugust vaatenurka või on see peaaegu kaader-kaadrilt koopia?
• Kas loojad tunduvad olevat huvitatud teemast endast, mitte ainult tuntud nimest?
• Kas lugu on ajale jalgu jäänud moel, mida uus töötlus võiks päriselt uuendada?
• Kas sulle isiklikult pakub huvi näha, kuidas sama lugu võiks välja näha teises ajastus või stiilis?

Kui vastused on pigem jaatavad, on tõenäosus suurem, et kogemus on huvitav isegi siis, kui tulemus pole “täiuslik”.

Mida remake’id filmikultuuri kohta räägivad?

Uusversioonid toimivad omamoodi lakmuspaberina: need näitavad, millised lood on kultuurile nii oluliseks saanud, et neile ikka ja jälle tagasi pöördutakse. Samuti toovad need nähtavale, mis on vahepeal muutunud. Näiteks võib mõni tänane remake muuta marginaalseks jäetud tegelase keskseks figuuriks.

Filmilugu ei ole sirgjooneline marss ühe originaalteose juurest teise juurde, vaid tihe võrk, kus lood korduvad, põrkuvad ja peegelduvad. Remake’id ja reboot’id aitavad seda võrku näha, kui me neisse mitte ainult ei turtsata, vaid proovime märgata, mida uuesti jutustamine kultuuri kohta ütleb.

Kuidas muuta vaatamiskogemus endale kasulikumaks

Remake’i nägemine ei pea lõppema tõdemusega “originaal oli parem”. Võid seda kasutada väikselt hariva mini-maratoni algusena: vaata mõlemat versiooni lühikese aja sees ja jälgi, mis muutunud on. Millised tegelased on juurde kasvanud, millised välja jäetud, mis süžeepöörded on ümber paigutatud?

Nii muutud juhuslikust tarbijast teadlikumaks filmikülastajaks. Ajapikku hakkad märkama, millised kujundid, konfliktid ja karakteritüübid rändavad filmist filmi. See avab ka ukse laiema filmi- ja kultuuriloo juurde, mida saab hiljem sügavamalt avastada.

Remake kui vestlus eri põlvkondade vahel

Võib ju tunduda, et uusversioon “rikub lapsepõlve”, aga tegelikult ei tühista ükski uus film varasemat. Originaal jääb alles ning saab hoopis uue tausta: nüüd on tal järsku vestluspartner, kellega võrrelda ja vaielda.

Kui jagad mõnda lugu oma laste, sõprade või vanematega, võibki olla huvitav alustada uuemast versioonist ja seejärel vaadata koos algset. Nii ei räägi vaid filmid omavahel, vaid ka inimesed ekraani ees, igaüks oma mälestuste ja kogemustega.