Euroopa autorikino avastamine: kust alustada, kui tahad vaadata “teistsuguseid” filme

Kui tavapärased Hollywoodi lood hakkavad tunduma liiga etteaimatavad, jõuab paljude filmisõprade juurde üks ja sama küsimus: mis asi see “Euroopa autorikino” õigupoolest on ja kust sellega alustada. Žanr kõlab veidi tõsiselt ja isegi hirmutavalt, kuid tegelikult võib see pakkuda väga vahetuid ja isiklikke elamusi.

Selles loos vaatame lahti, mida autorikino all mõeldakse, kuidas eristada lihtsalt “teistsugust” filmi tõeliselt omanäolisest linateosest ja milliste lihtsate nippidega kujundada endale väike Euroopa filmiriiul, mis päriselt ka huvitab.

Mis teeb filmist “autori filmi”

Autorikino mõte on lihtne: filmi keskmes on tugev isiklik nägemus. Režissöör ei ürita kõigile meeldida, vaid teeb filmi nii, nagu tema seda kogeb ja näeb. See tähendab, et lugu, tempo, pildikeel ja tegelased võivad olla harjumuspärasest erinevad.

Autori filmi puhul tunned sageli ära, et see on “kellegi oma”: kui oled mõnda lavastajat veidi rohkem näinud, hakkad ära tundma tema lemmikteemasid, stiili, huumorit või viisi, kuidas ta inimesi kaadrisse seab.

Levinud müüdid, mis hoiab inimesi autorikinost eemal

Üks põhjus, miks paljud Euroopa autorikino pelgavad, on kinnistunud ettekujutus, et see on alati väga raske, masendav või arusaamatu. Tõsi, selliseid filme on, kuid valik on palju laiem: leidub sooje, naljakaid, üllatavalt tempokaid ja isegi väga pingelisi lugusid.

Teine levinud müüt on, et autorikino “nõuab ettevalmistust”. Tegelikult ei pea enne vaatamist midagi uurima. Kui lugu ja tegelased hakkavad sind kõnetama, siis on film oma eesmärgi juba täitnud, isegi kui sa ei märka kõiki sümboleid või vihjeid.

Lihtsad märgid, et film võib olla just sulle

Kui hakkad voogedastuse kataloogist või kinokavast valikut tegema, tasub pöörata tähelepanu mõnele lihtsale märgile. Need ei ole reeglid, vaid väikesed vihjed, et tegemist võib olla huvitava autorifilmiga.

• Režissööri nimi on tugevalt esil ja kordub eri filmiplatvormidel.
• Filmi kirjeldus rõhutab tegelasi, igapäevaelu või emotsioone, mitte suuri süžeevigureid.
• Treiler ei seleta kõike ära, vaid jätab ruumi küsimustele ja meeleolule.
• Film on pärit festivaliprogrammist või väiksemast tootjariigist, mida harva näed.

Kolm praktilist marsruuti: kust pihta hakata

Autorikino maailma ei pea sisenema “kõige raskema” kraamiga. Võid valida endale sobiva marsruudi selle järgi, mis sulle juba praegu meeldib: kas hindad lugu, tegelasi või visuaali.

1. Lool põhinev valik

Kui sulle on tähtis, et “midagi juhtuks”, vali Euroopa filmid, mille kirjeldused lubavad konkreetset olukorda, konflikti või teekonda. Sellised autorifilmid hoiavad narratiivist kinni, aga räägivad seda veidi ootamatumal moel: rohkem vaikust, pikemad pausid, vähem seletamist dialoogis.

Hea nipp on otsida festivaliprogrammidest või filmilehtedest märksõnu nagu “draama” või “thriller”, seejärel vaadata, millised Euroopa režissöörid jäävad mitu korda ette, ja võtta sealt üks film prooviks.

2. Tegelaskeskne valik

Kui sind köidavad eelkõige tugevad karakterid, otsi väiksema mastaabiga lugusid, mis toimuvad piiratud keskkonnas: ühes korteris, väikeses linnas, pere või sõpruskonna ümber. Autorikino on eriti tugev just nüansside tabamisel: pilgud, vaikimised, väikesed otsused, mis muudavad suhteid.

Võid enda jaoks teha väikese mängu: vaata filmi ja püüa kirja panna, mis tegelasega filmi jooksul juhtus ilma süžeed kirjeldamata. Mis ta hoiakus muutus, mida ta hakkas maailma või iseenda kohta teistmoodi mõtlema.

3. Visuaalist lähtuv valik

Kui sulle meeldib kaameratöö, kompositsioon ja valgus, otsi filme, mille kirjeldustes rõhutatakse visuaali või mille treilerist on kohe näha omanäoline pildikeel. Euroopa autorikino pakub siin palju: eri riikide maastikud, arhitektuur, valgus ja värvid on väga isikupärased.

Kui mõni film sulle peamiselt pildilise poole tõttu korda läheb, on täiesti okei seda nii võtta. Autorikino ei nõua üht “õiget” viisi filmi nautimiseks.

Kuidas luua endale väike “autoriõhtu” kodus

Kui oled valmis natuke katsetama, tasub mõnikord teha kodus mini-festival: iga kuu üks Euroopa autorifilm, mille oled teadlikult välja valinud. See aitab sul harjuda teistsuguse tempoga ja märgata, millised režissöörid sind kõnetavad.

Valiku tegemisel proovi järgmist lihtsat skeemi: vali üks riik, üks teema ja üks meeleolu. Näiteks: “Soome, sõprus, vaikne ja melanhoolne” või “Itaalia, perekond, soe ja humoorikas”. See kitsendab valikut, kuid jätab ruumi üllatustele.

Kui film tundub “liiga aeglane” või “aru saamatu”

On täiesti normaalne, et mõni autorifilm ei hakka tööle. Selle asemel et end süüdistada, võta seda kui kogemust, mis aitab su maitsele piire tõmmata. Võid alati pooleli jätta ja hiljem uuesti proovida, kui tuju on teistsugune.

Kui tunned, et lugu hajub käest, proovi korraks vaadata teiste asjade peale: milline on heli, milliseid värve kasutatakse, kuidas tegelased omavahel suhtlevad. Vahel muutub film nauditavaks just siis, kui loobud vajadusest kogu süžeed täpselt lahti kodeerida.

Järgmine samm: tunneta, millised autorid on “sinu omad”

Pärast mõnda Euroopa autorifilmi tasub siiagi üles märkida, mis sind kõnetas: kas see oli riik, kus tegevus toimus, teema, näitlejad või lavastaja nimi. Nii tekib aja jooksul oma väike kaart, millelt on lihtne järgmisi valikuid teha.

Kui märkad, et see sama režissöör või näitleja on mänginud mitmes filmis, võid teha väikese miniretrospektiivi. Vaadata näiteks kolm filmi ühe autori loomingust ja märgata, mis jääb samaks, mis muutub ja kuidas sinul endal nende filmide vaatamine ajas muutub.

Nii ei jää Euroopa autorikino kaugeks “tõsiseks kunstiks”, vaid muutub tasapisi üheks loomulikuks osaks sinu filmiriiulist. Selliseks, kuhu saad pöörduda siis, kui tahad korraks näha maailma veidi teise pilguga.