Kuidas filmikriitikat targalt lugeda ja kasutada oma filmivalikute heaks

Filmikriitika tundub vahel nagu omaette salakeel: tärnid, keerulised žanrimääratlused ja viited filmidele, mida sa võib-olla kunagi näinudki ei ole. Samas mõjutavad arvustused tugevalt, mida me vaatama läheme ja millest ilma jääme.

Selles artiklis vaatame, kuidas kriitikute arvustusi nii lugeda, et need ei võtaks sinult filmirõõmu ära, vaid aitaks sul just endale sobivaid filme paremini üles leida.

Miks kriitikud ja vaatajad sageli ei nõustu

On tavaline, et film, mida kriitikud kiidavad, jätab osa vaatajaid ükskõikseks, ja vastupidi. Põhjus on sageli selles, et kriitikul ja tavavaatajal on lihtsalt erinev fookus.

Kriitik jälgib rohkem vormi: lavastust, montaaži, kaameratööd, žanrireeglite murdmist. Vaataja keskendub tihti sellele, kas lugu haarab, tegelased kõnetavad ja emotsioon kohale jõuab. Mõlemad vaated on õiged, kuid teenivad erinevaid eesmärke.

Mida kriitik üldse teeb

Hea kriitik ei käi ainult filme “ära keelamas” või “heaks kiitmas”. Ta püüab seletada,miksmiski töötab või ei tööta, ning asetada filmi laiemasse konteksti: žanri, autori või kino ajaloo sisse.

Kui arvustus räägib ainult süžeest ja ütleks sama hästi “meeldis” või “ei meeldinud”, siis see ei anna lugejale eriti rohkemat, kui sõbra kiire soovitus vestluses. Otsi tekstist põhjendusi ja võrdlusi, mitte ainult hinnanguid.

Kuidas leida endale sobivad kriitikud

Kõigi kriitikute maitse ei saa sinu omaga kokku langeda. Hea nipp on võtta mõned viimased filmid, mis sulle tõesti meeldisid või üldse ei meeldinud, ja vaadata tagantjärele, kes mida neist kirjutas.

Kui märkad, et mingi kriitiku hinnangud kattuvad sinu omadega pigem sageli, on ta hea orientiir just sulle. Sama kehtib ka vastupidi: kui avastad, et mõni kriitik laidab pea alati filme, mis sulle rõõmu pakuvad, siis on ta sulle kasulik “vastupidi-kompass”.

Milliseid signaale arvustusest otsida

Hinda lugedes tasub tähele panna, mitte ainultmitu tärnifilm sai, vaid mis tüüpi filmiga tegu on ja mis sind sealjuures köita võiks.

• Millist meeleolu arvustus kirjeldab: kas lugu on rahulik, intensiivne, mänguline, sünge?
• Kui palju juttu on tegelastest ja dialoogist, kui palju märulist või visuaalidest?
• Kas tempo kohta mainitakse, et film on aeglane, närviline, hajus, väga pingeline?
• Milliseid teisi filme või sarju see meenutada võib, kui üldse?

Need vihjed aitavad aru saada, kas film sobib su hetke tujuga, sõltumata lõpphindest.

Kriitika kui “kasutusjuhend”, mitte kohtuotsus

Üks praktiline mõtteviis on võtta arvustust kui kasutusjuhendit, mitte lõplikku tõde. “Kasutusjuhend” aitab sul aru saada, mis tüüpi kogemus sind ees ootab, mitte ei otsusta sinu eest, kas see on hea või halb.

Näiteks võib kriitik kirjutada, et film on väga pikalt üles ehitatud ja jõuab emotsionaalse kulminatsioonini alles lõpus. Kui sulle meeldib aeglane pingekasv, on see pigem pluss. Kui soovid pärast tööpäeva kerget meelelahutust, võid selle filmi jätta paremasse aega.

Kuidas kriitikat lugeda ilma lugu rikkumata

Paljud pelgavad arvustusi, sest kardavad ette teada saada, millega lugu lõpeb. Õnneks ei pea kriitika tingimata olema täis spoilereid.

• Kui kardad süžeepaljastusi, loe ainult arvustuse algust ja kokkuvõtvat lõiku.
• Väldi detailseid analüüse kohe pärast esilinastust, sest siis arutatakse sageli pöördeid ja lõppu.
• Pärast filmi vaatamist võid sama teksti uuesti lugeda ja saada hoopis sügavama kogemuse.

Nii saad kriitikast kasu nii enne kui pärast seanssi, ilma et üllatusmoment kaoks.

Õpi kriitikatest filmikeelt märkama

Kriitika üks alahinnatud väärtusi on see, et ta õpetab märkama detaile, mida muidu võib-olla ei paneks tähele. Kui loed, kuidas kriitik seletab mõne stseeni valguslahendust või värvivalikut, võid järgmistes filmides sama elementi juba teadlikult jälgida.

Aja jooksul muutubki filmivaatamine rikkamaks: sa ei naudi mitte ainult lugu, vaid märkad ka seda, kuidas lugu on jutustatud. See ei tee filmikogemust tingimata “tõsisemaks”, vaid avab lihtsalt lisakihi.

Kuidas ise paremini oma arvamust sõnastada

Kriitika lugemine aitab ka endal selgemalt mõista, miks mingi film meeldis või mitte. Järgmisel korral proovi pärast seanssi vastata mõnele lihtsale küsimusele.

• Milline stseen jäi kõige rohkem meelde ja miks?
• Kas oli tegelane, kelle pärast lugu sind kõige rohkem kõnetas?
• Kas tempo ja pikkus tundusid sobivad või mitte?
• Mis tunde film sinus lõpuks jättis?

Kui loed seejärel mõne kriitiku arvamust, saad seda oma vastustega kõrvutada. Nii õpid kriitikat kasutama dialoogina, mitte käsuna.

Millal on mõistlik kriitikat ignoreerida

On olukordi, kus tasub arvustused sootuks kõrvale jätta. Näiteks siis, kui oled oodanud mõne lavastaja või näitleja uut filmi ja tead, et tahad seda niikuinii näha. Sellisel juhul võib kriitika enne seanssi ainult ootusi kujundada.

Samuti on täiesti okei vaadata filme, mis on kriitikute silmis “süüdi”, aga sulle pakuvad nad lihtsalt rõõmu, nostalgiat või mõnusat taustamüra. Filmikunst on kultuur, aga ka väga isiklik kogemus. Mõlemal tasandil võib see väärtuslik olla.

Lõpetuseks: kriitika kui abimees, mitte kohtunik

Kui vaadata filmikriitikat kui tööriista, mitte kui ülemat, on sellest väga palju kasu. See aitab leida filme, milleni muidu ei jõuaks, mõista paremini nähtut ja rikastada oma filmimaailma.

Vaata kriitikut kui filmikunsti kogenud sõpra: ta võib sulle teed näidata ja detaile selgitada, aga millist rada pidi sa lõpuks kõnnid, on ikka sinu otsus.