Mängufilmid, mis päriselt töötavad: lihtne teejuht videomängude põhjal tehtud linateosteni

Videomängude põhjal tehtud filmid on pikalt olnud filmisõprade jaoks loterii. Mõni lugu jõuab ekraanile värske ja omanäolisena, teine tundub lihtsalt pikaks venitatud reklaamina. Ometi võib just nendest filmidest saada põnevaid elamusi nii gamer’itele kui neile, kes ise pulti käes ei hoia.

Allolev teejuht aitab aru saada, miks osa mängufilme töötab paremini kui teised, mida neist oodata ning kuidas valida õhtuks midagi sellist, mis sobib sinu maitse ja tuju, mitte ainult mängu fännidele.

Miks mängust filmiks minek nii tihti komistab

Videomäng ja film räägivad lugu erinevalt. Mäng paneb sind ise otsustama ja tegutsema, filmis istud lihtsalt toolis. Kui ekraanile toodud lugu tugineb ainult äratundmisrõõmule ja viidetele, jääb puudu emotsioonist, mis hoiaks ka neid, kes mängu ei tea.

Teine komistuskivi on tempo. Mängudes võib tundide kaupa midagi ehitada, ringi rännata või grind’ida. Filmis on selleks harva ruumi. Kui loo tuum õigel ajal kohandamata jätta, jääb tulemus kas segane või vastupidi liiga õhuke.

Mis teeb mängu põhjal valminud filmi heaks

Hea mängufilm ei püüa ekraanile kopeerida kogu mängu, vaid valib keskse tunde või teema. See võib olla ellujäämine, koostöö, nostalgiline seiklus, sünge atmosfäär või lihtsalt puhas kaoslik naljaga märul. Mäng on inspiratsioon, mitte aheldav stsenaarium.

Samuti on märgatav vahe, kas lugu töötab ka ilma mängu tundmata. Kui tegelased on selged, motivaator arusaadav ja maailm tajutav ka uuele vaatajale, on filmil palju suurem võimalus kõnetada laiemat publikut, mitte ainult fänne.

Kolm peamist tüüpi mängufilme, mida vaatamisel ära tunda

Lihtsuse mõttes võib enamiku videomängude põhjal tehtud filme jagada laias laastus kolme rühma. Igaühel on oma plussid ja miinused, mis aitavad valida, millist tüüpi lugu sulle parajasti sobib.

1. Otsene ekraniseering

Siin püüab film jutustada enam-vähem sama lugu, mis mäng: samad tegelased, sama maailm, tihti ka äratuntavad stseenid. Fännidele on see tihti kõige põnevam tüüp, sest võimaldab näha tuttavat lugu teisest nurgast.

Kuid kui sa mängu ei tunne, võib lugu tunduda hüplik või ülekoormatud viidetest. Sellist tüüpi filme tasub valida siis, kui sind huvitab konkreetne mäng või oled valmis aktsepteerima, et osa fänninippe lihtsalt libiseb mööda.

2. Sama maailm, uus lugu

Teine tüüp võtab mängu maailma ja reeglid, kuid jutustab uue loo uute (või kõrvaliste) tegelastega. See on sageli parem variant neile, kes mängu ei tunne, sest film ei pea iga hinna eest originaali sündmusi mahtuma kahe tunni sisse.

Selliste filmide võlu on see, et need laiendavad universumit, mitte ei pinguta olemasoleva loo mahutamisega. Heaks märgiks on, kui lugu algab rahulikult, seletab maailma põhireeglid lahti ja ei viska vaatajat kohe keset fan service’it.

3. Vaba tõlgendus ja žanrimäng

Kolmas tüüp kasutab mängust pigem ideed või tunnet. Näiteks pannakse tegelased olukorda, mis meenutab teatud tüüpi mänge, või tuuakse loo keskmesse mängijaks olemise kogemus ise. Nii sünnivad tihti kõige üllatavamad ja žanripiire nihutavad lood.

Need filmid sobivad hästi neile, kes hindavad žanriga mängimist, meta-huumorit ja ootamatuid pöördeid. Mängufännile pakuvad need teistsugust rõõmu, sest torkavad nõelaga läbi tuttavaid klišeesid.

Kuidas valida mängufilm õhtuks, kui sa mängu ei tunne

Kui kaaned või plakat viitavad mängule, mida sa pole kordagi proovinud, ei tähenda see, et peaksid filmi vältima. Väikese läbimõeldud kontrolli abil saab juba paari minuti jooksul aru, kas see sobib sulle või mitte.

Praktiline nipp on vaadata, kuidas filmi tutvustus räägib loost. Kui keskmes on ainult franchised ja viited, mitte tegelikud tegelased ja konflikt, võib tulemus jääda pigem fännidele mõeldud maiuseks.

Lihtne kontrollnimekiri enne vaatamist

• Žanr:kas see on sulle üldse omane (märul, seiklus, ulme, animatsioon)?
• Reiting:kas sobib sinu ja kaasvaatajate vanuse ja tundlikkusega?
• Stiil:eelistad sa pigem realistlikku või üle võlli koomiksilikku lähenemist?
• Iseseisev lugu:kas kirjeldus lubab aru saada loost ka ilma mängu taustata?

Mängufilmid pere- ja sõpruseansiks

Paljud mängufilmid on ehitatud nii, et neid oleks mõnus vaadata koos: pere, sõprade või kaaslasega. Animatsioonid ja humoorikad märulid sobivad hästi õhtuks, kus igaühel on veidi erinev maitse, kuid tahetakse midagi ühist.

Kui seltskonnas on nii mängureid kui neid, kes mängudest vähe teavad, tasub eelnevalt kokku leppida, et fänni-vihjete seletamine jääks minimaalseks. Siis ei muutu seanss pidevaks taustakommentaariks ja igaüks saab loo nautida omal moel.

Mida mängufilmid aitavad mängudest paremini mõista

Isegi kui sa ei kavatse elus ühtegi kontrollerit kätte võtta, võivad need filmid aidata aru saada, mis mängude juures võlub. Mitu mängu põhjal loodud lugu toob ekraanile sõpruse, koostöö, strateegilise mõtlemise või lihtsalt fantaasiarikkad maailmad.

See võib olla hea sillaks laste, noorte või mänguhuviliste sõpradega suhtlemisel. Ühine film võib tekitada vestluse, mis avab, miks keegi veedab nii palju aega mõne mängu maailmas ja mida ta sealt otsib.

Kokkuvõte: väike strateegia, palju paremad valikud

Videomängude põhjal tehtud filmid ei ole enam ainult nish, mis huvitab väheseid fänne. Nende seas on nii lihtsaid õhtuseid märuleid, perele sobivaid seiklusi kui ka üllatavalt sisukaid žanrilugusid, mis toimivad iseseisvate filmidena.

Kui oskad aimata, millise tüübiga on tegu, ja kontrollid lühidalt žanri, reitingut ja loo selgust, väheneb pettumuse oht märgatavalt. Nii saab mängufilmist pigem mõnus avastus kui järjekordne „oli vist parem mänguna” elamus.