Skandinaavia filmid, mis ei ole krimkad: lugusid argipäevast, mis jäävad kummitama

Skandinaavia kino seostub paljudele eelkõige tumedate krimisarjade ja nordic noir’i stiiliga. Tegelikult mahub sinna alla palju rohkem: vaiksed argipäevalood, omapärane huumor, eriline valgus ja rütm, mis on tuttav ka meie laiuskraadil elavatele vaatajatele.

Selles loos on fookus just neil põhjamaistel linalugudel, mis ei keerle mõrvade ümber. Eesmärk on anda ideid õhtuks, mil tahad vaadata midagi rahulikumat, inimlikumat ja võib olla natuke äratundmisrõõmu pakkuvat.

Miks skandinaavia filmid võivad meie inimest kõnetada

Põhjamaade loodust, aastaaegu ja elutunnetust on üsna lihtne seostada ka Eestiga. Valged ööd, pimedad ja pikad talved, meretuul ning vaoshoitud suhtlemine loovad tuttava tausta, mis teeb nende filmide tegelased usutavaks ja lähedaseks.

Skandinaavia filmides räägitakse tihti vaikselt, kuid tunded on suured. Väikesed žestid, ebamugavad vaikused ja argised valikud räägivad sama palju kui valjud konfliktid mõnes teises kinokultuuris. See sobib hästi vaatajale, kes ei otsi pidevat müra, vaid tahab rahulikku, kuid sisukat kogemust.

Perekond ja argielu: draamad, mis ei tundu võõrad

Paljud Põhjala linateosed keskenduvad perele, aga mitte tingimata suurte skandaalide kaudu. Pigem uuritakse, mis juhtub siis, kui harjumused muutuvad, kui lapsed saavad suureks, töö kaotab mõtte või suhtes tekib pikk vaikus, mida keegi ei julge sõnastada.

Sellised filmid sobivad eriti hästi siis, kui tahad peale pikka päeva vaadata midagi emotsionaalset, kuid mitte lämmatavalt rasket. Sageli on neis natuke huumorit, natuke nukrust ja üsna palju äratundmishetki, olgu jutuks siis õhtused rutiinid, puhkuseplaanid või vaikivad pinged söögilaua taga.

Mida sellest žanrist oodata

• Rahulik tempoga jutustust, kus olulised on pilgud ja pausid, mitte suured pöörded.
• Väga tavalisi tegelasi, kelle mured on sarnased meie endi omadega.
• Loodust ja aastaaegu, mis on loo osaks, mitte ainult taustaks.

Põhjala huumor: kuiv, piinlik ja üllatavalt soe

Kui sulle meeldib huumor, mis ei põhine lärmaka naljaviskamise, vaid piinlike olukordade ja vaiksete sarkastiliste repliikide peal, tasub vaadata skandinaavia komöödiapoolset kraami. Sageli on need filmid korraga nii naljakad kui kurvad.

Naer tekib väikestest eksimustest: sellest, kuidas keegi üritab viisakalt käituda, aga ajab kõik veel enam segi, või sellest, kuidas vaoshoitud inimesed ei leia viisakat väljapääsu absurdsest olukorrast. Komöödia ei ole siin puhas meelelahutus, vaid ka viis rääkida ebamugavatest teemadest ilma moraali paksult peale määrimata.

Millal on hea hetk põhjamaise komöödia jaoks

• Kui oled väsinud väga lärmakatest ja etteaimatavatest naljafilmide klišeedest.
• Kui tahad naerda olukordade üle, mis võiks vabalt juhtuda ka sinu sõprade või perega.
• Kui sind köidab veidi kohmetu, aga soe maailmavaade.

Silmapaistev visuaal ilma ilutsemiseta

Skandinaavia filmid ei hiilga tingimata suurte efektidega, aga neil on väga selge ruumitunnetus. Paljud lood toimuvad väikestes korterites, külades, kalurikülade sadamates või üksikus talumajas. Ka kaameratöö on tihti tagasihoidlik, kuid läbimõeldud.

Näiteks kasutatakse sageli loodusvalgust, mis toob ekraanile põhjamaise pehme halli, madala talvepäikese või suvise valguse, mis ei paista kunagi lõplikult loojuma. See loob meeleolu, mis töötab nii taustal kui ka tegelaste sisemaailma peegeldusena.

Kust skandinaavia kino otsima hakata

Kui nimesid pähe ei tule, tasub alustada laiemalt. Paljud voogedastusplatvormid lubavad otsida riigi järgi: vali otsingusse näiteks Sweden, Norway, Denmark, Finland või Iceland ning filtreeri mängufilmide ja draamakategooriate järgi.

Teine võimalus on vaadata, millised põhjala lood on jõudnud rahvusvaheliste festivalide programmi. Festivalifilmid ei ole alati kerged, kuid sageli pakuvad need just sellist vaikset sügavust, mis teeb hiljem veel mõnda aega mõtlikuks. Enne vaatamist loe lühikest sisututvustust, mitte pikki arvustusi, et säiliks avastamisrõõm.

Praktilised nipid valimiseks

• Vaata, kui pikk film on. Kui tempoga lood tekitavad hirmu, eelistagi alla kahe tunni pikkuseid variante.
• Loe paar vaatajate lühikommentaari, mitte ainult ametlikku sisukokkuvõtet. Otsi märksõnu nagu “vaikne”, “humoorikas”, “argine”.
• Kui film on liiga sünge, jäta ta lihtsalt pooleli. Skandinaavia kinos leidub ka helgemaid toone, ei pea kõike lõpuni kannatama.

Millal on põhjamaine lugu parem valik kui järjekordne krimka

Kui tunned, et krimilood on hakanud üksteisega segi minema ja pingest jääb pigem väsimus kui rahulolu, tasub võtta paus. Põhjamaine argipäevadraama või vaoshoitud komöödia aitab meenutada, et hea film ei pea tingimata olema šokkeeriv, et mõjuda.

Need lood sobivad hästi õhtuteks, mil tahad veidi kaasa mõelda, aga mitte lahendada järjekordset verist mõistatust. Ja kui mõni tegelane tundub liiga tuttav, et oleks mugav, võib see olla parim märk, et film on midagi õigesti teinud.